Abiks paberi valikul

Kuidas teada, milline paber sobib just mulle, kui turul on liikumas kümneid ja kümneid sorte, millest igaüks omakorda on kõige parem?

Kõigi müügimeeste põhiargumendid on, et nende poolt pakutav paber on kvaliteetne (ülipopulaarne ja väga mitmetähenduslik termin, kas pole) ja ei riku masinat. Osavamad ja edasipüüdlikumad oskavad veel rääkida sertifikaatidest ja standarditest. Lõpptulemusena tehakse selgeks, et SEE paber sobib just TEILE. Aga miks, sellest täpselt aru ei saagi. Mille põhjal oma otsus siis langetada? Kas kõige odavam on ikka sobiv? Kas kallim paber väärib oma hinda? Kuidas teha vahet müügiargumentidel ja tegelikel faktidel?

Paberi hind sõltub suuremas osas tema toormaterjalist, tootmise metoodikast ja tehnilistest näitajatest. Selles valdkonnas orienteerumiseks anname ülevaate levinumatest mõistetest ja lühenditest:

Arhiivipüsiv paber vastab standardile ISO9706 ja garanteerib vähemalt 100 aastase dokumendi säilimise;

Pleegitamine on meetod, millega saavutatakse paberi võimalikult valge värvus. Tavaliselt kasutatakse selleks kloori (chlorine) või teisi kemikaale. See meetod ei ole ei masina- ega keskkonnasõbralik ning ta võib mõjuda kontoriseadmete teatud osadele söövitavalt ja seetõttu vähendada tema eluiga

Hapnikuga pleegitamine on protsess, millega saavutatakse paberi valge välimus ilma kloorita. See on kallim, aga oluliselt keskkonnasõbralikum meetod.

TCF (Total Chlorine Free) - paberi pleegitamisel ei ole kasutatud kloori, kloorgaasi (chlorine gas) ega kloori dioksiide (chlorine dioxide), andes AOX väärtuseks (näitab, kui suur hulk kloori, või teisi halogeene, on segunenud teiste orgaaniliste ühenditega) 0.

ECF (Elemental Chlorine Free) - paberi pleegitamisel ei ole kasutatud kloorgaasi, küll aga mõnda tema dioksiidi ja hapnikku (oxygen). Selle meetodiga sisaldab paber kuni 0,5 kgs AOXi tonni kuiva paberi kohta.

PCF (Processed Chlorine Free) on kloorivaba pleegitamine ja tindi eemaldamine (de-inking) ümbertöödeldud paberilt kasutades selleks vedelat hapniku, hüdrogeen-peroksiidi (hydrogen peroxide) või soodium hüdroksiidi (sodium hydroxide). Kuna toorpaberi pleegitamiseks kasutatud vahendeid pole võimalik selgeks teha, ei saa seda meetodit nimetada TCF'ks.

Heledus (brightness) on paberi võime peegeldada sinist valgust. Tulemused väljendatakse protsentuaalselt. Mida heledam paber, seda valgem ta tundub.

Tihedus (thickness/caliper) on ühe paberilehe tihedus, mida väljendatakse mikronites. 1000 mic=1mm.

Läbipaistmatus (opacity) on aspekt, mida mõõdetakse protsentides näitamaks kui palju valgust paber pinnalt tagasi peegeldab. Mida suurem väärtus, seda matim ja läbipaistmatum paber on. Seda tegurit tasub eriti jälgida kahepoolse trüki juures.

LG kiud - kiud jooksevad paralleelselt paberi pikema servaga.

SG kiud - kiud jooksevad paralleelselt paberi lühema servaga.

ISO 9706 tähistab paberi säilimist, mis peab olema vähemalt 100 aastat. Sertifikaadi saamiseks mõõdetakse pH taset, vettpidavust ja keemilist sisaldust.

ISO 11798 sätestab nõuded kirjutatud, prinditud ja/või kopeeritud paberi säilimiseks.

O.B.A (Optical Brightening Agent) kasutatakse paberi heledamaks muutmiseks. Neelab valget valgust andes paberile kirkama ja heledama värvuse.

ColorLok Technology on tehnoloogia, mis oluliselt parandab värvilise trüki (eriti tindiprinterite puhul) kvaliteeti ja garanteerib ülikiire kuivamise. See saavutatakse keemilise reaktsiooniga lisandite ja värvipigmendi vahel, mille lõpptulemusena on värvid säravad, teravad ja puhtad.

Neutraalne pH tähistab enamasti "happevaba" tootmist. Sellise staatusega paberid on masinasõbralikumad.

Jätkusuutlik metsamajandus tagab metsade säilimise ja loomuliku elukeskkonna ka järgnevatele põlvadele. Ideaalis peaksid jätkusuutlikud metsad omama neutraalselt (0) või positiivset mõju keskkonnale.

Hästi majandatud metsad (PEFC, CSF) on sertifitseeritud ja auditeeritud ISO 9001, 14001 ja/või muu samaväärse standardi kohaselt, kusjuures oluline on, et toormaterjali (puidu) teekond metsast lõpptarbijani peab olema jälgitav (Chain of Custody).

On igaühe enda otsustada, kui tähtsaks-vähetähtsaks ta eelpool mainitud aspekte peab, ja kas need otsuse langetamisel rolli mängivad. Elementaarse valiku tegemisel võib lähtuda alljärgnevast:

• Tavaliseks kontoripaberiks kasutatakse enamasti 80g/m2 A4 formaadis paberit;
• Must-valge tekst on silmasõbralikum matil katmata paberil;
• Pildid tulevad paremini esile läikival paberil (glossy), kusjuures must-valge pilt nõuab paberilt rohkem!
• Pildi ja teksti koosesinemisel tasub siiski eelistada kaetud matti või silk viimistlusega paberit;
• Keskkonnateadlikumad tarbijad võiksid eelistada ümbertöödeldud kontoripaberit, kuigi tuleb arvestada, et nende toon on olenevalt paberist mõnevõrra kollakam/beežikas (on olemas ka ümbertöödeldud paber, mille toon vastab C-klassi valgele paberile!);
• Suuremahuliste trükkide juures valitakse tavaliselt võimalikult odav paber jättes arvestamata tõsiasja, et odavamate paberite tehnilised näitajad (vt ülevalt) ja omadused võivad olla puudulikud ning viia masina rikkumiseni.
• Kui on oluline (tõendus)dokumentide pikk säilimine, valige kindlasti arhiivipüsiv paber.

NB! Odav paber on reeglina ka odavalt toodetud! See tähendab, et ta tõenäoliselt tolmab oluliselt rohkem. Võib kontrollida ka paberi lõikeääri - kui need on ebaühtlased, on paber kehvalt lõigatud. Mõlemad aspektid on määravad hooldus- ja remonditööde sagedusel. Ehk siis tasub mõelda: kas paar krooni säästu paberipakilt katab ära tihedalt esinevad lisakulud hooldus- või remonditöö näol.

Keerulisemaks muudab asja ka see, et tihtipeale ei tea müügimehed (isegi maaletoojad) pakutava paberi spetsifikatsioone, seetõttu on ka info kodulehtedel ja e-poodides üsna kesine. Siinkohal julgustame kõiki vastavaid päringuid tegema! Küllap teavad ka hooldus- ja remondimehed Teile ühtteist teemakohast pajatada ;)